Minu õigus
O. Chambers ütleb, kui sovlumises või muus olukorras otsime kindlat enda õigust, siis on see juba märk, et on alles mingi sõnakuulmatus Jumalale. Jah inimlikult on soov et vastane annaks kõik, millele mul on õigus tema juures. (veel…)
O. Chambers ütleb, kui sovlumises või muus olukorras otsime kindlat enda õigust, siis on see juba märk, et on alles mingi sõnakuulmatus Jumalale. Jah inimlikult on soov et vastane annaks kõik, millele mul on õigus tema juures. (veel…)
Usklike meeleparandus on loogiline jätk eelmisele jutlusele. Wesley räägib, et on kahte moodi meeleparandust. Käsujärgne ja evangeelne. Esimene on patutundmine, teine on südame muutumine patust südame pühaduse juurde. Esimene on vajalik, et üldse kristlaseks saada, teine on vajalik et kasvada kristlasena. Esimen on arusaam meie patust, süüst ja abitusest, mis eelneb Jumala poole pöördumisele ja meeleparandusele, õigeks mõistimisele. Teine meeleparandus aga on usklikele ja see viib kasvamisele, pühitsemisele ja pühadusele.
Wesley ise kirjeldades tagasivaatena metodiste ütles kirjutises “The Principles of a Methodist Farther Explained” et meie metodistide doktriin ei kavatsegi millegis erineda nendest kes teenivad Jumalat tões ja vaimus, aga kavatseb erineda paganatest (uskatutest) ja nimekristlusest. Meie doktriini aluseks on meeleparanus, usk, ja pühadus. Esimene on esik, teine uks ja kolmas religioon ise. Usklike meeleparandus viib neid usus edasi ja see kestab terve elu.
Antud jultus on kolme osaline 1) Uskliku arusaamisele jõudmine patust, tehtud patud ehk tehtud halb ja tegemata jäämise patud ehk tegemata hea. Siin on ka uhkus, isekus, maailma armastamine, saamahimu ja kõik mis on vastupidine armastusele. 2) uskliku arusaamisle jõudmine isiklikest kalduvustest, möödalaskmistest, vääritusest, ja arusaamine Kristluse vere lepituse vajalikkusest. 3) usliku arusaamisele jõudmine ta abitusest ja sõltuvusest vaid Jumala armust mis on igas valdkonnas usklikle kättesaadav
Usklike meeleparandus viib täielikule pühitsusele. Seega Wesley ei usu, et kristlane on täielikult püha kohe peale pöördumist. Liha jätkab võitlemist vaimu vastu, meie loomulikkus armu vastu, meie enese tahe Jumala tahte vastu.
Vaata kasvõi sportlasi. Kui palju on nad pingutamas selle nimel mida on nad seadnud enda eesmärgiks. Nad soovivad midagi saavutada ja mpingutavad selle nimel. Nad ei anna endale armu.. Jah, tahaksid ehk elada mugvalt. Aga kuii silme ees on võidupärg, siis pigem loobuvad mugavusest, enda taahtest heast elust.
13Minge sisse kitsast väravast, sest lai on värav ja avar on
tee, mis viib hukatusse, ja palju on neid, kes astuvad sealt
sisse! 14Kuid kitsas on värav ja ahtake on tee, mis viib ellu, ja
pisut on neid, kes selle leiavad. Mt 7:13-14
Kristlus on paljude jaoks absurdsus, nagu ikka on olnud juba kristluse esimestest päevadest alates. (1. Kr 1:18) Aga loomulikult. Kristus on öelnud et meil tuleb armastada oma vendi. Ta on öelnud, mitte sõdida nende vastu, kes sind on haavanud, teinud haiget. Isegi pöörata oma teine põsk ja anda lisateenus neile, kes sind kohtusse kaebavad ja süüdistavad. Käia veel topelt nendega kes sind sunnivad koos käima. See on ju täielik aburd…. (veel…)
Paluda ei olegi nii lihtne, palumine on raske, sest see tähendab tunnistut, et me sõltume temast, kes annab. Igaüks kes küsib see saab.
Kes mitte ei tahaks olla võitjate hulgas. Kes mitte ei tahaks olla ise võitja. Temaga käis väga palju erinevat rahvast koos, seal kus ta käis… Motiive oli igasuguseid…. Kes tahtis otsida midagi mis on tõeline, kes tahtis protesida selle vastu mida ta nägi oma igapäevases elus, kes otsis alternatiive, kes elu mõtet. Jeesuse jüngritelgi olid ernevad motiivid… Kas ta ei tea. Kindlasti teab, aga ta võttis nende jaoks aega, et neid vormida ja avada usaldama midagi mis on palju püsivam, kui see… Algul oli Jeesusega võrratu käia koos, Jeesus oli populaarne, ta tõmbas enda ligi rahvamasse… jüngiridki võisid tunda ennast peaaegu nagu VIP-id. Jumala kuningriigi VIP-id, kellel on prestiis, võim inimeste üle, sissetulekud..
Kui lihtne on vist teha tööd Jumala jaoks ja koos Jumalaga. Eenok käis koos Jumalaga. Kus ja kellega olen mina, siin ja praegu. Kas iseendaga? Kellele mina teen tööd? Siin ja praegu, milleks kulutan oma minuteid, tunde ja päevi? Mida ma teen ja mille jaoks. Mis on mu eesmärk? Kas ei ole vahest mitte hea neid asju endalt küsida ja ausalt vastata?
Kasutame WordPressi