Wesley varasema jutlustamise ajal toimusid mitmed ilmingud inimestel, kes kisasid keset jutlust Jumala armu saamiseks ja oli ka muid ilminguid. Väidetavalt hiljem, alates 1740 kui Wesley ei rõhutanud inimese hukatuslikku olukorda kui ta ei oma päästeveendumust, vaid julgustas, et Jumal igal juhul selle ka kord annab, siis jäid need ilmingud vähemaks või päris ära. Antud jutlus siin räägib põhimõttelisest vahest usu-õigusel ja seaduse-õigusel. See selgitab vahet tegude lepingul ja usu lepingul. Aadam ja Eeva kuni pattu langemiseni olid tegude lepingus, aga peale pattu langemist seda täita pole võimalik. Hea sõnum selles jutluses on meie võimalus olla usu lepingus. Jumala õigus tuleb armu kaudu mida Jumal annab *alati kõigile* kes meelt parandavad ja usuvad.
(veel…)
Protestantilk arusaam - õigeksmõistmine usust on saanud alguse 200 aastat enne Wesleyd. 18 sajandil aga on Wesley üks kõige häälekamaid antud tõe kuulutajaid ja pooldajaid. Wesley jaoks on kiriku edasine saatus sõtlumas just sellest dokriinist kinni pidamises “on this Chruch stands of falls”. Tema jaoks õigeksmõistmine saab alguse just andestuses ja uuest suhtest Jumalaga. See on liikumine jumaalst võõrandumisest Jumala tundiseni, pimedusest valgusesse, vaimulikust surmaste vaimulikku elusse. Aga see ei ole inmiese pingutuse tulemus vaid Jumala armu töö, usus Jeesusesse. Wesley jutlustas selle neli aastat peale aldersgate. Ta ise ütles, et teda hakati kohe ründama ja süüdistama äärmuslikus entusiasmis, enesepettuses, uusõpetuse levitajana. Wesley ise püüdis paljuski saada õigeks Jumala ees tegudega, aga peale Aldresgate kogemust on veendunud et see saab olla üksnes usust Kristusesse. See on pääste hirmudest kahtlustest ja patust. Hirmust, sest meile on antud pääste lootust igavesest aust; kahtlustest, sest Jumala vaim tunnistab meie sees, et oleme Jumala lapsed; patust, sest olles tehtud vabaks patust on nad saanud õiguse sulasteks.
(veel…)
Kas oled kuulnud sellisest piibli apostlist, nagu Joosep. Apostel Joosep. Kui mitte, siis ehk vähemalt oled kuulnud sellisest algkoguduse kristlasest, nagu Joosep. Küllap tead Joosepit, kes oli Jeesuse kasuisa ja Vana Testamendi aegset Joosepit. Aga kas tead ka Joosepit kes oli Jeesuse jünger. Eriti vist mitte? Ta oli jünger kes järgis Jeesust, kes oli ustav pikemat aega, oli alandliku meelega, valmis teenima kus teda vajati…
(veel…)
Milles on üldse inimesel, kes kaldub kõigele oma püüdlustele vaatamata pigem Jumala vastasele ja enesekesksele elule, kui et harmoneerudes ennast Jumala seatud korraga selles elus. Kuidas on üldse inimesel võimalik järgida nii kõrgeid standardeid nagu on Kristus seadnud…
Võiks rääkida paljust, aga vaataks vaid kolme asja, mis iseloomustab Jeesust, Inimese poega ja Jumala Poega.
- Ta on austanud iseennast (kui üldse saame nii öelda) hoides oma puhast südant.
- Ta on austanud oma lähedasi, neid teenides sulasena, pestes nende jalgu… See on nagu kindral aitaks pori seest vankrit välja tõugata (G. Washingtoni näide).
- Ta on austanud igat inimest, ka neid kes on pahatahtlikud olnud tema suhtes - ta on neile andeks andnud.
Küllap need kolma asja milles ka lihtne inimne - kristlane saab ennast identifitseerida oma Issandaga. Küllap ei ole ülejõu käiv, tehes vähemalt omalt poolt kõik, et hoida oma süda puhas, et olla valmis aitama ja teenima teisi ning et andeks andma… Kas see on kerge - seda mitte, aga usun, et see on võimalik…