Kes poleks meist tundud sellist asja, nagu süütunne. Kes ei teaks meist, kuivõrd halvasti on võimalik end tunda süükoorma all. See, mida Jumal teeb on andestus. Ta annab meile andeks kõik, võtab ära meie süü ja peidab selle justkui sügava mere põhja, ja sinna asetatkase silt - “Kalastamine ja ujumine keelatud.” Ja ometi tundub seda nii raske usaldada. Ometi on neid, kes panevad justkui pannes proovile Jumala usaldusväärsuse, panevad selga ” vaimuliku ujumisülikonna”, ja sukelduvad et korjata otsida üles, see mis on peidetud. Inimne nii sageli valib pigem süükoorma ja süü vangistuse, kui elada vabastatult ja vabaduses koos Jeesusega.
(veel…)
Kuidas küll leppida nii äärmuslikult ekslusiivse sõnumiga piiblis, et see, kes ei usu läheb hukatusse. Äkki see siiski nii ei ole nii? Äkki on olemas mingi kolmas tee? Kas asjad on ikka nii mustvalged, et Jumalasse uskumine tähendab igavese elu tõotust ja mitteuskumine tähendab hukatuse tõotust…? Kas on äkki siiski olemas ka kolmas tee…?
(veel…)
Mis on suurim kiuatus elus? Eks igaühel on see vastavalt tema nõrkadele külgedele. Üks film pani mind mõtlema ühele võimalusele minu elus… Kas pole nii, et suurim kiusatus on mitte uskuda? Kas õpetuslauseid, kirjutatud usuvormeleid ja kinnitatud dogmasid? Ei, ei ma mõtlen midagi muud…
(veel…)
Kui on üldse kaks teed, nagu Jeesus on rääkinud juba kaks tuhat aastat tagasi, siis on inimesi, kes on kaose teel ja inimesi kes on elu teel. Kui Jeesuse õpetus on tõde, siis on ka täna neid kes suunduvad oma eluga - kõikide oma valikutega hukatuse teed ja neid kes käivad igavese elu teed. Küllap täna veel on võimalik asuda ühelt teelt teisele. Kas tõesti on neid vähe kes käivad elu teel, või on neid palju…?
(veel…)