Küllap on inimmõistusele võimatu leppida tõsiasjaga - lõplik. Aga ülestõusmise tähenduseks ongi tõsiasi, et ei ole ka surm mitte lõplik jumalikus dimensioonis.
Mida võiks üks leinav inimene tunda, kui ühel hommikul täie mõistuse juures olles näeb ta seda, keda ta on leinanud.
Kui vaadata suurte ajalooliste isikute hukkamist, siis ei pühendata sellele just kuigi palju aega. Võrdluseks aga Jeesuse kannatuslugu hõlmab see peaagu kolmandiku kogu loost ja see on kogu tema müsteeriumi keskpunktis. Ülestõusmisest räägitakse sellega võrreldes vaid mõned leheküljed.
Kas pole nii, et me mängime peitust. Me peidame end Jeesuse eest. Ükskõik kas on see patuste elukommete pärast või lihtsalt mõtetu hirmu pärast. Aga me peidame.
Jõuluime
Küll oleks hea rahustada end sellega, et jõulude sõnum on tore sõnum, mida lastele rääkida… Küll oleks tore, kui Jõulusõnum oleks teadlikult välja mõeldud, et inimestele anda tunda midagi imelist…
Aga iga vähenegi Raamatute raamatu põhjalikum ja aus lugemine annab meile pildi enamast, kui lihtsalt ilus õhtujutt lastele lugemiseks enne magama minekut hea une jaoks… Pigem on selles midagi, mis raputab inimest selliselt, mis paneb ta sügavalt mõtlema oma elu, oma elu eesmärkida peale… Kõige üle mis ta on siiani väärtuslikuks pidanud…. Pigem võtab see meil une heas mõttes… Ja annab meile võimaluse peatud aja küsida korra endalt… Kuhu mina tõttan, miks ma elan… Mida ma siis ikkagi väärtuslikuks ja kalliks pean..
Pakend on vahend, et sinna panna kingitus. Mõnikord võib pakend aga olla nii petlik, et peetakse ka sisu väärtusetuks.
Jeesus on sündinud siia maailma pakendis, mida ei pruugi inimesed ära tunda ja väärtuslikuks pidada. Maarja on olnud kes on kandnud Jeesust, Igavese väärtusega Jumalasõna saame lugeda Piibliraamatu pakendis. Jumala kõnet meile isiklikult saame kuulata jutluse pakendis. Jeesusega osaduse pakendit saame tunda armulaual… See pakend on alati oluline meile, tema lastele.
Jõulud räägivad armsatest piltidest. Aga tegelikkuses oli see situatsioon täis pingeid, täis raskeid olukordi esmalt Maarjale.
- maarja oli neitsi, kui talle räägitakse lapse sündimisest
- tema lapseootus oli kõigile nähtav fakt ja paljudele pikamiste võimalusteks
- Joosepi raskus nõustuda sellega
- vajadus põgeneda Elisabeti juurde
- pinge nähes Elisabeti imelist sünnitamist koos ämmaemandatega, aga temal….
- sünnitamine ilma kodusoojuseta, ilma vanemate abita, ilma ämmaemandate abita….
- üheksa kuud kohemtuid seletusi…
- Maarja vastus inglile “vaata siin on sinu ümmardaja… ” toob talle nii rõõmu, kui ka valu. Maarja on esimene inimene kes võtab Jeesuse vastu ilma et ta pikalt kaalutleks, mis see talle maksma läheb…
Kui Jeesus on tulnud, et meile ilmutada Jumalat. Siis millisena saame mõista Jumalat, kui vaatame Jeesuse peale.
“Headus, mis see mulle sisse toob…? Kes mulle selle eest maksab…? Roni aga heaga maha…”, ütles hiljuti bussijuht ühele väsinud vanahärrale, kellel polnud piletiraha ja kes palus teda kaks kilomeetrit edasi viia.
Lapsepõlves või siis lapsepõlvausus kohtleb inimene Jeeust Suure võlurina. Kuidas küll meeldiks kõndida puutumatult läbi ülbittseva jõugu ja nähe imena Jeesuse kaitset… Aga palve ei toimi müügiautomaadina, kus paned mündi sisse. Jeesuse jaoks aga ei olnud väliselt nagu probleem äratada surnud tütarlaps ellu, ajada kurjad vaimud välja, minna rahululilt läbi mässsava rahvahulga….
Aga imed ei ole kõigile siiski mõistetaavd ja arusaadavad. Thomas Jefferson sai tuntuks sellega, et kirjatas ümber evangeeliumi heites sealt välja imeteod. Paraku on see paljude hoiak tänapäeva maailmas.
Kuidas siis on lugu imedega Jeesuse elus? Miks neid on, miks on neid nii vähe? Miks just sellised imeteod?
Jeesuse sünd
Jõulukaartid küünlad, ilusad jõullood viitavad ühele armsale rahulikult jõulusündmusele. Jõulud seostuvad rahuga, rõõmuga.
Kõige heaga…
(veel…)
Kasutame WordPressi