Kas ei tahaks vahel põgeneda nende mõtete eest, mis tahaksid tulla ja võtta ära rahu. Kas pole nii? Elus on paratamatult asju millele me mõelda ei taha, ka surmale. Mida siis teha, kuidas vältida, kuidas põgenenda, kuidas unustada.
Aga kas on võimalik kuhugi põgeneda, pigem võtta elu sellisena nagu see on. Kui üldse põgeneda siis reaalusesse. Põgenenda osauduse juurde Jumalaga ja see on reaalsus, mis kannab ning reaalsus mis aitab mitte vältida vaid astuda julgelt vastu nendele asjadele, mis elus ette tulevad. Siis on meil rahu, rahu Jumalaga. (veel…)
Rutiin elus, on midagi mis sageli nüristab. Mõtle olukorda, kus pead tegema päevast päeva sama tööd, samu liigutusi 40 aastat järjest. Monotoonsus on tüdimust toov, aga see võib olla ka üheks treeningu platvormiks. Treening iseloomu arendamiseks, ja valmiduse arendamiseks teenimiseks. Kõik sõltub sellest, kas oleme valmis nägema Jumalat ka meie igapäevases rutiinses töös.
Ühes linnas intervjueeriti naist, kes tegi 40 aastat tööd kontoris koristajana, korrates igal hommikul sama tegevust, tehes samu asju. (veel…)
Mt 10:37 - 39
Küllap see kirjakoht ei ole just emadepäeva jaoks, mida valida.Kui ma sain kristlaseks ja ütlesin seda ka otse emale, et olen ühinenud kirikuga, ja saan ristitud, - siis ema oli shokeeritud. Ma hakkasin seletame, et ei ole vaja karta ja muretseda, et mu elu on muudetud ja ma armastan oma Isssandat ja päästjat. Nüüd ema mõistis, et see ei ole mu järjekordne tuju vaid palju sügavam otsus.. - Ta hakkas nutma ja ütles: Mul ei ole enam poega.
Ma ei tundud ennast mitte hästi, nähas ema nutmas. Aga mu selgitused ei aidatud. Ainus asi, mis aitas oli aeg. Vaid aja möödudes ema sai näha, et ta ei ole midagi kaotanud. Jah poeg on muutunud aga pigem hea suunas (loodetavasti…) Lootus oli et ta näeb seda hiljem.
(veel…)
Mõnede arvates on ülestõusmine niisama võimatu nagu muinasjutt. Umbes sama, nagu Harry Potteri lood ja muinasjutud… Kas ka jüngrid arvasid nii, ei mitte alati. Aga oli üks hetk. See oli siis, kui nad olid paadis ja Jeesus kõnnib vee peal. Korraga mõtlesid ka nemad et see on kummitus. Kuidas nii. Hirm oli see, mis nende silmad pimestas.
(veel…)
Mis see mulle teeb, ega ma mõni selline ei ole. Pea püsti ning ole julge selles mida teed ning ära vaata kunagi tagasi. Küllap see on elu moto paljudel…
Piksetormi ajal on ainuke võimalus inimesel ennast kaista hoides maad ligi, kükitades, võttes ümbert põlvede ja oodates. Vaimulikult on meie elus samuti tormid ja sageli on ainus pääsemise võimalus ehk tormis võitjaks jäämise võimalus hoida madalat profiili - alandlik meel ja rahulik ootamine. Ole andlik ja oota Issandat on sageli meile parim nõuanne.
Jh 12:1-11
Apaatia ehk ükskõiksus tundub olevat tühine asi ja see kedagi ei sega ega häiri. Kõige hullem, mida inimene teha saab, on avalik patt. Valetamine, varastamine, abielu rikkumine, tapmine. Ükskõiksus on aga pisi vale. Kedagi see ei tapa, ükskõiksus on küll liiga tagasihoidliku inimese asi, aga see ei häiri veel, see ei paista silma.
Mõnikord aga just ükskõiksus on see, mis tapab ja hävitab. (veel…)
7Ja nad tõid sälu Jeesuse juurde ja heitsid oma rõivad ta peale ning Jeesus istus sälu selga.
8Ja paljud laotasid tee peale oma rõivad, aga teised väljadelt raiutud oksi.
9Need aga, kes käisid Jeesuse eel ja järel, hüüdsid:
“Hoosanna!
Õnnistatud olgu see, kes tuleb Issanda nimel!
Ev Mk 12
Jeesus on see, kes on tulnud Issanda nimel, sinna kus teda nii palju oodati, sinna kus teda nii palju vajati. Ja ometi ka sinna kus ta risti löödi. Jeesus teadis, mis teda ees ootab, aga ometi ei jätnud ta teed pooleli. Miks, kelle nimel ta siis seda teeb, mida ta teeb, (veel…)
Variserid võtsid kivi ja tahtsid Jeesust sellega vista. Kui Jeesus küsib, et millise teo pärast, siis süüdistavad nad teda Jumala teotamises. Kas aga see, et tundes ära Jumala töö Jeesuse tegude kaudu ei olnud Jumala toetamine?
Jh 10:31-42
Juudid väidavad, et nad ei saa Jeesusesse uskuda. Jeesus aga südemevaluga annab neile võimaluse uskumiseks. “Kui te mind ei usu, siis uskuge ometi nende tegude pärast, uskuge siis neid tegusid.”
(veel…)