JaRe Blog

Jumala riik on olemas kesk teie seas ütleb Jeesus. Kui aga on raske, kas see tähendab, et Jumala riik on kusagil eemal, või jäänud korraga kättesaamatusse kaugusesse. Kaugel vaid siiski siis, kui luban tulla enda mõtetesse ja sõnadesse sellel, mis on juba oma olemuselt Jumalatu ja juba ome olemuselt Jumala olemasolu salgamine. Mõnikord võivad me sõnad küll kinnitada Jumalat kes on, aga kui need sõnad ei kinnita Jumalast kes armastab ja Jumalast kes hoolib, siis võib ikkagi olla olukord, kus olen ise kaugel Jumalast. Ma võin uskuda ja rääkida ja jutlustada ja arvata mida iganes… Aga kui Jumal ei ole armastus, siis ei ole ole ta ka enam reaalne minu jaoks. Ehk kui Jumal minu jaoks on keegi, kes ta tagelikult ei ole, siis olen enda sulgenud… Jumal saab südamesse tulla vaid sellisena nagu ta tegelikult on - armastava Jumalana. Kui ta on keegi kusagil, kauge ja tundmatu, võõras ja külm… siis see ei ole Jumal vaid inimese väljamõeldis. See võib ja anda inimesele mõtteainet, aga see ei saa kunagi väeks tema sees, sest see on inimmõtete vili. Jumal aga oma olemuses on vägi, mis saab täita inimese olemust. Aga see on sõltumatu vägi, mida ei saa välja mõelda, sest ta on igal juhul juba olemas. See on muutev vägi, mis tõstab inimest, kõrgemale tema enda murede ja vaevade maailmast. Oma olemuselt on see vägi ka pärit kõrgemalt kui see maailm, mida meie tunneme. Kuidas muidu saab inimene selle väe läbi usu, kui maailmas valitseva loogika järgi usk on nonsens. Kuidas muidu antakse meile lootus, kui meelsus mis on maailmas ütleb, et loota ei ole mõtet. Kuidas muidu antakse meile selle väe läbi armastust, kui põhimõte maailmas on enesekeskus ja isekus.

Jumala riik on teie Juures ja teie sees, selle tõttu et Jeesus on tulnud, kes on toonud Jumala riigi meile väga lähedale. Ei ole see kättesaamatu neil, kes on Kristust järgimas, tema vastu võtavad igal päeval, enda tema kätesse usaldavad igal päeval.

Kas on õistust rahu ja rõõmu selles maailmas. Ei, mitte ühesgi inimgrupis ja muus kultuuris, kui selles mida on toonud Jeesus - Jumala Riik. Jumala riigis on õigus ja rahu ja rõõm jõudnud inimesele väga lähedale, sinule ja minule. Ja just praegu saan mina ja sina avada oma südame ja lasta tulla meie vaimu Jumala Riigil, kõigega mis sellesse kuulub. Las see trööstib, kinnitab, lohutab ja julgustab. See on rahu mis on ülem kui inimlik arusaam ja mõtlemine.

Teen, mida luban, isegi kui see mul maksma läheb!!! See vist on tänapäeval pigem haruldus, kui iseenesest mõistetav. On see siis õpilane koolis lubamas, õpetaja lubamas õpilastele, on see siis kristlane või uskmatu. Harva on leida inimesi kes alati täidavad oma lubadust! Selle kinnituseks on laialt kasutatav väljend usalduskriis, usalduse puudumine.

(veel…)

Kas pole sa vahest näinud tüdrukut autot parandamas… koos oma sõbraga õlise auto all, mutrivõti käes.  Kas pole näinud ehk noormeest hobustega mässamas, või abialupaari seljakotid seljas, ühel üliõnnis nägu teine tüdinud, väsinud…

(veel…)

Mooses sirutas käed ja meri kahanes ning nad said sellest läbi minna. Jeesus sirutas käed, et tervendada, ja ühel korral sirutas käed ja ütles (kui Maarja ja vennad olid murelikult tulnud tema juurde teda küllap ära koju kutsuma), et kes teeb Jumala tahtmist see on tema vend ja õde ja ema. Teha Jumala tahmist tähendab kuuluda tema perekonda. Jeesus on enam kui Mooses. Tema käesirutusgi on enam.. Praegugi sirutab ta sinu poole oma risti haavadega käed. See kas sina sirutad vastu, sõltumata sellest millised marraskil ja tööst väsinud käed, saab sinust Jumala perekonna liige või mitte.. Teha jumala tahtmist - see määrab kuulumise Jumala perekonda.

Kas on meie keelepaelad seotud saatana poolt, et me ei saa kuulutada evangeeliumi? Jah võib öelda, et me oleme ka inimlikult laisad.. Aga mis siis kui inimlikult sooviksime küll kuulutada evangeeliumi, kui meil on võimalus, aga justkui ei suuda. Tahame aga ei saa.. Mis see on kui inimene tahab aga ei saa… Ta on seotud…

(veel…)

Oskamatult kasutatud vabadus on ohtlik. Vabaduse vale kasutamine on ohuks teistele ja inimesele endale. Miks muidu on vabadust võetud kurjategijatelt. Nende vabadus on ohuks ühiskonnale… Mõtle kasvõi lõkkele metsas, mida üldse ei piirata, millise kaose see võib tekitada.

(veel…)

O. Chambers ütleb, kui sovlumises või muus olukorras otsime kindlat enda õigust, siis on see juba märk, et on alles mingi sõnakuulmatus Jumalale. Jah inimlikult on soov et vastane annaks kõik, millele mul on õigus tema juures. (veel…)

Usklike meeleparandus on loogiline jätk eelmisele jutlusele. Wesley räägib, et on kahte moodi meeleparandust. Käsujärgne ja evangeelne. Esimene on patutundmine, teine on südame muutumine patust südame pühaduse juurde. Esimene on vajalik, et üldse kristlaseks saada, teine on vajalik et kasvada kristlasena. Esimen on arusaam meie patust, süüst ja abitusest, mis eelneb Jumala poole pöördumisele ja meeleparandusele, õigeks mõistimisele. Teine meeleparandus aga on usklikele ja see viib kasvamisele, pühitsemisele ja pühadusele.

Wesley ise kirjeldades tagasivaatena metodiste ütles kirjutises “The Principles of a Methodist Farther Explained” et meie metodistide doktriin ei kavatsegi millegis erineda nendest kes teenivad Jumalat tões ja vaimus, aga kavatseb erineda paganatest (uskatutest) ja nimekristlusest. Meie doktriini aluseks on meeleparanus, usk, ja pühadus. Esimene on esik, teine uks ja kolmas religioon ise. Usklike  meeleparandus viib neid usus edasi ja see kestab terve elu.

Antud jultus on kolme osaline 1) Uskliku arusaamisele jõudmine patust, tehtud patud ehk tehtud halb ja tegemata jäämise patud ehk tegemata hea. Siin on ka uhkus, isekus, maailma armastamine, saamahimu ja kõik mis on vastupidine armastusele. 2) uskliku arusaamisle jõudmine isiklikest kalduvustest, möödalaskmistest, vääritusest, ja arusaamine Kristluse vere lepituse vajalikkusest. 3) usliku arusaamisele jõudmine ta abitusest ja sõltuvusest vaid Jumala armust mis on igas valdkonnas usklikle kättesaadav

Usklike meeleparandus viib täielikule pühitsusele. Seega Wesley ei usu, et kristlane on täielikult püha kohe peale pöördumist. Liha jätkab võitlemist vaimu vastu, meie loomulikkus armu vastu, meie enese tahe Jumala tahte vastu.

(veel…)

Vaata kasvõi sportlasi. Kui palju on nad pingutamas selle nimel mida on nad seadnud enda eesmärgiks. Nad soovivad midagi saavutada ja mpingutavad selle nimel. Nad ei anna endale armu.. Jah, tahaksid ehk elada mugvalt. Aga kuii silme ees on võidupärg, siis pigem loobuvad mugavusest, enda taahtest heast elust.

¹³Minge sisse kitsast väravast, sest lai on värav ja avar on
tee, mis viib hukatusse, ja palju on neid, kes astuvad sealt
sisse! ¹⁴Kuid kitsas on värav ja ahtake on tee, mis viib ellu, ja
pisut on neid, kes selle leiavad.  Mt 7:13-14

(veel…)

Kristlus on paljude jaoks absurdsus, nagu ikka on olnud juba kristluse esimestest päevadest alates. (1. Kr 1:18) Aga loomulikult. Kristus on öelnud et meil tuleb armastada oma vendi. Ta on öelnud, mitte sõdida nende vastu, kes sind on haavanud, teinud haiget. Isegi pöörata oma teine põsk ja anda lisateenus neile, kes sind kohtusse kaebavad ja süüdistavad. Käia veel topelt nendega kes sind sunnivad koos käima. See on ju täielik aburd…. (veel…)